MIDA TÕI AASTA 2020?

Kui ma veidi noorem olin, oli mul kombeks iga aastavahetus välja hõigata üks lubadus uueks aastaks. See oli üldjuhul midagi sellist klišeelikku, nagu “teen rohkem trenni”, “hakkan tervislikumalt sööma” või midagi muud seesugust, aga ega ma neid lubadusi veebruaris juba enam mäletanud ja ega need olidki rohkem osa mingisugusest traditsioonist ning nende lubaduste täitmine ei olnud minu jaoks mingi eriline prioriteet. 2020 aasta alguses aga tundsin ma, et ees on ootamas eelnevatest palju ägedam aasta ja kuidagi ihkasin ma endale selleks aastaks mingisugused kindlamad eesmärgid seada. Mõtlesin, et isegi kui ma neid ei täida, olen ma vähemalt hetkeks mõelnud, mida ma tegelikult saavutada soovin, mida tegelikult endale ligi tõmmata tahan.


Kui ma aasta esimeses blogipostituses kirjutasin, et ma tunnen, et tulemas on müstiline ja võimas aasta, ei olnud mul tegelikult õrna aimu ka, mida see tunne ning nende sõnade manifesteerimine tegelikult tähendab. Ma ei oleks osanud oodata, et aastale tagasi vaadates saan ma loetleda kokku nii palju elumuutvaid sündmusi ning öelda niipalju kohta: ,,Ära tegin!”. Kui ma eelnevalt vaid flirtisin sellise n-ö meetodiga, nagu seda on manifesteerimine, siis nüüd, 2020. aasta lõpus usun ma kindlalt, et meie sõnadel ja mõtetel on maagiline jõud ning me ise loome neid kasutades oma reaalsuse. See, millele sa oma mõttelise jõu suunad, see, mida reaalselt ihkad ja ette kujutad, saabki tõeks!


Minu jaanuaris seatud eesmärgid jaotusid ära kolme valdkonna vahel. Üks suur soov oli sel aastal tegeleda iseendaga. Soovisin keskenduda veel ja rohkem oma vaimsele ja füüsilisele tervisele ning enesearengule. Lubasin tegeleda rohkem jooga ja mediteerimisega ning anda endale vajadusel puhkust. Seejuures tundsin ma, et ajan taga mingitsorti vabadust ning uskusin, et selle ma ka leian. Teiseks valdkonnaks sai loomine. Seadsin eesmärgiks jalad kõhu alt välja tirida ning käed ja pea tööle panna. Soovisin lõpetada diivanil Instagrami scrollimise ja teiste tegemiste jälgimise ning hoopis ise tegutsema hakata. Tahtsin luua ISE oma jälgijatele rohkem sisu, tahtsin teha ISE rohkem kodus süüa, teha rohkem käsitööd ja muud meisterdamist. Ja kõige selle juures tahtsin saada rahatargaks ehk kolmandaks valdkonnaks sai rahasääst. Olin juba varem unistanud oma kodust ning seega seadsin eesmärgiks koguda selle aasta jooksul võimalikult palju raha kodulaenu sissemaksuks.


Kuidas mul läks? Ma saan kindlalt öelda, et jah, ma tegelesin 2020. aastal iseendaga. Ma kuulasin nii oma keha kui ka vaimu rohkem, kui kunagi varem. Suurim muutus, mis ma ses osas tegin, oli töölt ära tulemine (saad lugeda selle kohta siin ja siin). Täna saan aru, et see oligi see vabaduse tunne, mida ma pikalt taga olin ajanud. Ma olin väsinud graafiku järgi ja teiste jaoks töötamisest. See piiras minu loovust ja motivatsiooni ning tulnud töölt ära, hakkas maailm ägedaks muutuma. Ma usaldasin iseend ja Universumit ning tänu sellele olen ma täna palju tervem inimene, kui aasta alguses. Seejuures (isegi, kui ma unustasin mingitel perioodidel puhata) oskasin ma sel aastal märgata, kui olin väsinud. Ma õppisin, et ma saan alati kõik vajaliku tehtud, mistõttu ma ei piitsutanud end tööd rügama hetkedel, mil mu keha ja vaim mulle ütlesid, et nad on kurnatud. Ma tegelesin rohkem ka joogaga, liitusin GraceFit programmiga ning oskasin endale anda omaette aega, et mediteerida või päevikuid pidada.


Töölt ära tulemine avas ka mu loomingulised kanalid. Võtsin suurema luubi ja fookuse alla oma Instagrami ja hakkasin oma elu, väärtusi ja tegemisi tihedamalt teistega jagama. Lauri ajendil laiendasin oma sisuloomet ka YouTube’i ja see on olnud seni üks väga huvitav ja õpetlik projekt. Sotsiaalmeedias sisu loomine on mulle avanud nii palju ägedaid uksi ning võimalusi enese proovilepanekuks. Olen saanud esineda nii seminaril, koolides kui ka messil ning kahel korral isegi televisiooni ära eksinud. Ja minu ümber on kogunenud nii palju toredaid inimesi, kes kõigele sellele kaasa elavad, mulle nõu ja innustust jagavad ning – mille üle mul on eriti tore meel – keda olen saanud üht või teistpidi inspireerida.


Mina ja Lauri Taimetoidumessil rääkimas enda teekonnast taimetoidumaailma.

Kolmas seatud eesmärk – rahasääst – oli aga eriti märgilise kulminatsiooniga. Liitunud aasta alguses Facebooki grupiga #Kogumispäevik ja seadnud jaanuaris eesmärgiks koguda raha kodulaenu sissemakseks, ei oleks ma osanud ette aimata, et me Lauriga aasta lõpuks kinnisvaraomanikud oleme. Jah, sa lugesid õigesti ja kujutle mind nüüd totralt kargamas ja üle Mustamäe hõikamas: ,,Me saime oma kodu!”. Kogumispäeviku ajendil mõtlesime, et oleks kena, kui 2020 jooksul kodu soetaksime, aga meil ei olnud kindlat eesmärki, et nii see minema peab. Seesama grupp pani meid aga iga mööduva kuuga koduostule rohkem mõtlema, teadlikumaid valikuid tegema ning tänu näpunäidetele, mida raha kogumiseks saime, on meil nüüd lõpuks päris oma kodu.

KUIDAS SEE KÕIK LÄKS ehk LUGU KODUOSTU SEIKLUSTEST


Reaalsete maja otsingutega alustasime kusagil kevade hakul. Selleks hetkeks oli meile mõlemale kindel, et nüüd on õige aeg, oleme linnakärast väsinud ja tahame maale ära. Tahame oma kodu, kus saame kõike oma tahtmise järgi teha, kus on maad, millel juurikaid kasvatada ja Ruudi ringi joosta saab, kus on ruumi, et ka pisipere luua.


Käisime suve jooksul vaatamas mingisugune kolme-nelja maja. Tšekkisime kinnisvaraportaale iganädalaselt, mingitel perioodidel isegi iga päev. Oleksime majadega rohkemgi kohapeal tutvumas käinud, aga meil olid kindlad soovid ja eelarve, mis meie valikut veidi kitsendasid. Soovisime vähemalt 1500 maad, ühte kahest: puuküttega ahju või sauna, miinimum 3 magamistuba, avatud elutuba/kööki või võimalust toad lahti lüüa.. ja vähe naabreid. Küll aga oli leitud majadel üks või teine asi jamasti ning ühe potentsiaalse leiuga läks isegi nii, et omanikud otsustasid, et nad siiski ei soovi maja müüa. Ja lõpuks, kui augustis meie teele meie armas kollane maja jäi, hakkas tõeline trall pihta.

Ta küll ei ole päris kollane, aga näeme, et ühel päeval ta kollaseks-kollaseks värvime.

Olime selleks hetkeks peajagu rahatargemad, kui samal ajal eelmisel aastal. Olime mõlemad loonud pangakontole eraldi säästukonto, kuhu igakuiselt raha kandsime. Säästa aitasid meil eelarvetabeli pidamine ja igasuguste kulutuste vähendamine. Ära jäid igasugu emotsiooniostud, vähenesid väljasõidud ja restoranides söömine. Veetsime iga vaba hetke pigem kusagil looduses, kui kinos või kohvikus. Hakkasime nädalamenüüd planeerima, hoidsime silma peal vee- ja elektri kasutusel ning lõpetasime ära ebavajalikud subscriptionid. Ka üüri maksime korralikult ülekandega, et pangale näidata, et me oleme usaldusväärsed kliendid. Kõik see aitas meil sel ebamäärasel koroonaajal pangaga läbirääkimisi pidada.


Laenutaotlused esitasime septembri alguses. Esimese hooga haaras meist kinni vaid 1 pank 5st. Meil oli küll visioon, et paneme pangad omavahel võistlema ja saame hakata intressiga tingima, ent kuna vaid üks pank oli nõus meid jutule võtma, ei olnud muud teha, kui nende intressiga nõustuda. Kogu järgneva aja hoidsime ikka kinnisvaraturul silma peal, aga midagi paremat meie teele ei tulnud. Samal ajal meie kiindumus selle sama kollase maja vastu aina kasvas ja kui lapseootusest teada saime, hakkas taimer kiiruga tööle ning meile oli selge, et peame selle maja omale aasta lõpuks saama.


Ma ei tea, kas asi oli tingitud sellest, et meie laenuhaldur tundis meie isikliku elu vastu nii suurt huvi või oli see pandeemiast tingitud või nii see laenu saamise protsess käibki, aga kogu see info hulk, mida sooviti, näis lõputu. Kui tundus, et nüüd on pangal kogu vajalik info teada, lisandus taas midagi. Ja kui oli öeldud, et nüüd on asjad korda aetud, avastati ikka jälle midagi, mis vajas täpsustamist, muutmist või mis lihtsalt pangale meeltmööda polnud ning takistas laenuprotsessiga edasi liikumist. Ja kui lõpuks tundus, et vot nüüd on küll asjad korras, vahetus meil laenuhaldur ja kõik algas otsast peale. Paralleelselt selle asjaajamisega käis ka üks juriidiline asjaajamine, mis niisamuti toiminguid aeglustas.


Panga töö aga ei olnud meile pikapeale kuidagi meeltmööda, tundsime, et kõike oleks saanud palju konstruktiivsemalt teha, mistõttu otsustasime taas teistelt pankadelt uurida, kas ehk keegi ei soovi omale uut klienti. Ja näed, juusiis kõik pidigi nii minema, sest meie uuest taotlusest haaras kinni pank B ning pakkus muuhulgas meile igasuguse tingimiseta pangast A 0.54 võrra väiksemat intressi. Jätsime oma tegemised pangaga A kohe sinnapaika, kui teatasime teise panga pakkumisest ja saime vastuseks, et nemad küll selliseid tingimusi pakkuda ei saa. Täitsime vajalikud dokumendid ja jätkasime koduostu värki uue pangaga.


Ja siis hakkasid asjad tasapisi liikuma. Lõpuks said osapoolte vahel vajalikud juriidilised kokkulepped saavutatud ja kaasnevad dokumendid allkirjastatud ning meile tundus, et me kohe saamegi oma kodu! Tegelikkuses tahtis Universum meid ja meie kannatust natukene veel proovile panna ning enne, kui saime mõelda notari aja broneerimisele, tuli meil oodata veel mingite riigiametnike järel, et nad igasugu registritesse vajalikud märkmed teeks.


Ja siis lõpuks-lõpuks, peale nelja kuud asjaajamist, said juriidilised asjad jonksu, kõik vajalik eeltöö tehtud ning me saime endale kõige ilusama ja suurema jõulukingituse, mida üldse ette oskasime kujutada – 23. detsembril said meist koduomanikud.

Sel aastal oli nii mulle kui ka Laurile palju pakkuda. Oli proovilepanekuid, rasket tööd ja vaeva, aga ka väga palju ilusaid kingitusi. Ma sõnasin aasta algul, et ma tunnen, et see aasta annab mulle võimsa jõu ja teotahte ning ma olen kõigiks muutusteks ja uuteks harjumusteks valmis. Vau. Selle kohta on inglise keeles väljend Be careful what you wish for, mis annab selgelt mõista, kui suur mõjuvõim on tegelikult sõnadel. Ma sain nii ägeda kogemuse Kogumispäevikuga liitudes, ma lõin oma ettevõtte, hakkasin rohkem energiat sisuloomele panustama ning tulin töölt ära. Ma sain võidelda oma hirmudega ning panna end proovile uutes huvitavates situatsioonides, nagu seda olid erinevad esinemised, üksinda metsas telkimine jpm; ka hirmust looduslikes veekogudes ujuda sain ma jagu! Ma kihlusin, sain teada, et minu sees kasvab pisikene ime ja me saime oma kodu.


Aitäh kõigile kaasosalistele. Aitäh sulle, kes sa minu tegemisi siin või seal jälgid. Aitäh, Universum, et minu soove kuulda võtsid. Aitäh 2020! Olen enam kui põnevil aasta 2021 ees.



Soovid e-mailile teavitust, kui ma uue postituse üles panen?

HILJUTISED POSTITUSED

TAGASISIDE, MÕTTED, KÜSIMUSED:

© 2020 by Getxel