K*rat, mulle meeldivad väljakutsed. Mitte nüüd muidugi need, kus sa pead mingit lollust tegema, näiteks mõnda maitseainet sisse sööma, või need, mis puudutavad trennis käimist.. Aga mõned nagu täiega kõnetavad ja mis on eriti äge – mingid harjumused jäävad ka nendest väljakutsetest hiljem külge. Jumala eest, väljakutse kuu aega toitu mitte minema visata oli ikka normaalne avapauk minu jätkusuutlikule elule. Selline kogemus tekitab usaldust ka uute kerkivate väljakutsete ees. See aasta mul on lausa 12 kuud väljakutseid täis, sest mu eesmärk on terve aasta hoolikalt rahaga asjatamisi jälgida ja ka midagi ülla eesmärgi ja unistuse nimel kõrvale panna.
See kuu on fookuses toit. Ja selle kuu väljakutseks on tavapärasest 20% vähem toidule kulutada. Pakendivaba mahe taimetoit soodsalt? No proovime. Jaanuar oli hea testikuu, sest siis alustasin eelarve pidamisega. Poleks mul eelarvetabelit, ei saaks siin mingitest protsentidest rääkida. Niisiis, tänu sellele, et Lauriga koos jaanuaris eelarvetabelit täitsime, oskan ma öelda, et veebruaris peame me toidule kulutama varasemast 102.8€ vähem. Sinna alla kuulub kodus söömine, väljas söömine, lõunad jms. On palju kohti, mille üle mõelda ja kus muutusi teha ning seda numbrit vaadates nagu esmapilgul tundub, et saaks isegi paremini. Sest mis puudutab väljakutseid, siis enese proovilepanemise mõttes võiks ju maksimumini pingutada ja miks mitte ka mõnikord natuke ekstreemsemalt elada.
Kui jaanuar oli testkuu, siis tegelikult ma tegin ka ühe testnädala. Ehk siis eelmine nädal ma juba käisin poes ja proovisin rahateadlikumaid valikuid teha. Mulle on tegelikult enamvähem selge, mida ma muutma või arendama pean. Ma tean, et targalt tarbija nr 1 nipp on nädalamenüü koostamine ja selle järgi shoppamine, aga esimene testnädal näitas selgelt seda, et ma olen nädalamenüüde koostamises veel algaja. Me elasime 2-kesi nädala kenasti ära, selles polnud küsimust. Aga murekoht on pigem see, et kuidagi suutsin ma ikka liiga palju asju kokku osta ja seal mingisuguse valearvestuse teha ehk nädal on möödas, aga külmpakk ikka kraami täis. Täpsemini ma olen võidus 1 porgandi, 2 paprika, 1 paki tofu, jupi kapsa ja 1 peediga. Või oot-oot, äkki ma just vastupidi olen nädalamenüüde meister ja oskan oma elu 8 päeva ette planeerida?
Igal juhul, selge on see, et toitu raisata ei tohi. Ei looduse ega rahakoti pärast. Ja kui mul viljad püsivad kenasti värsked rohkem, kui nädala, siis ma teen vast midagi ikkagi õigesti. Samas ma olen ajaga õppinud ära paar trikki, mis aitavad toidu raiskamist vähendada ja seeläbi ka raha kokku hoida. Üks lihtne lahendus on asjade külmutamine. Näiteks banaanid. Kui banaan hakkab oma esinduslikku väljanägemist kaotama, võid ta väikemateks juppideks lõigata ja jääkülma visata. Ülihea mõni hommik smuutis kasutada või näiteks banaanijäätist teha. Teine asi on see, et ma märgin alati kaupadele, millal ma nad koju tõin või avasin. Siis on koguaeg silme ees ja teada, mis asi vajab ärategemist. Võtame seda kui ootamatu surma ennetamist. Täna värskena näiv tofu võib homme olla hallitunud, aga oleks sa vaadanud, et avasid selle juba 3 päeva tagasi, oskaksid tulevikku ette ennustada. Ja kolmas nipp on jäägitoidud. 97% juhtudest on nad nii erakordselt maitsvad, seega miks ka mitte?
Jäägitoidud on ülihea viis toit nullini ära kasutada. Ei pea selle sombuse ilmaga end kuhugi poodi ajama ega isegi mitte netist tellima, oled lihtsalt sina, kortsus jupp paprikat, väsinud tomatid ja otsajupp porgandit. Mida sa neist teed, sa küsid? TAKOD, WRAPID, PASTA, PAJAROOG, PITSA – lihtsalt vali üks! Pajaroog on neist vast isegi lihtsaim, sest üldjuhul hakid ja viskad kõik ühte patta ja lased muliseda-podiseda ja kõik juurikad teevad töö sinu eest ise ära. Pluss ei pea jändama taignaga, kuigi nagu ma alles hiljuti avastasin, siis taigna tegemine on kõigest siuke lisa 10-15 minutit köögis, mis tasub end 100% ära. Aga, kuna eelmine nädal oli palju nisujahu meie menüüs, siis täna valin ka mina selle pajaroa/hautise variandi ning teen sellise tomatise paprika, porgandi, tofu ja peediga roa, mille serveerin punase riisi ja värske kapsa salatiga. Kõlab natukene kreisilt endalegi, aga nagu ma ütlesin, see kõik kukub alati lõpuks imehästi välja. Pluss mida rohkem sa kodus ise süüa teed ja külmkapi sisu ära kasutad, seda väiksema tõenäosusega lähed sa kuskile take-away'sse nuudleid sööma ja minu esimene testnädal näitas ka seda, et lõunati väljassöömine harveneb niisamuti, sest kodunt ON, mida kaasa haarata.
Selge pilt, toidu nullini tarbimisel on taaskord fookus. Aga fookus on ka sellel, kust see toit meile koju tuleb. Mina, kui mahetoidu fänn, pean paraku Biomarketile tsau-pakaa ütlema. Vähemasti niipalju, et värsked juur- ja puuviljad pean ma valima mujalt. Näiteks siis turult või otse mõnelt mahetalunikult. (PS. Soovitused teretulnud. Kui keegi teab mõnda talunikku, kes Tallinnasse ka tavaari toimetab, siis tahaksin kindlasti temalt otse tellimist proovida). Kuivaineid jään ma muidugi mahepoodidest soetama, sest mujalt ma lihtsalt pakendita ei saa, aga ma arvan, et algus on siiski hea. Edasijõudnuna hakkan ehk ka erinevate poodide ja turgude hindasid võrdlema, et teada, kus tasub poodlemas käia. (Ka siin on tegelikult soovitused oodatud - milline on Tallinna kõige odavam turg?).
Ja viimane, kuid mitte vähemtähtis punkt, on minu puhul see, et ma pean tõmbama otsi koomale magusaga. Muidu on mu eluviis säästmisele tegelikult kenasti kaasa aidanud, sest me ei tarbi oma majapidamises nt pakimahlu, karastusjooke, krõpse, jogurteid jms, mida keskmisest kodust ikka leida võib. Puhtalt seepärast, et kõik need tooted on jubedasse plastikusse pakendatud ja kuna me ei vaja neid toiduaineid ellujäämiseks, oleme otsustanud neist pea täielikult loobuda. Ja milline rahasääst see on! Küll aga on siis vastukaaluks minu lahtiselt ostetud 19€/kilo šokolaadiga kaetud mandlid. Pisikene kotitäis komme on tavaliselt nii 15€. Ja see kotitäis saab ühe-kahe õhtuga otsa.. Niisiis valikud on kas magusat vähem osta, rohkem kodus ise teha(kasvõi banaanijäätist süüa, mida ennist mainisin) või leida mingi odavam alternatiiv. Selge on see, et pakendatud kommide poole ma tagasi ei pöördu.
Niisiis: nädalamenüü, toidu nullini kasutamine, isudele "ei" ütlemine ja kaupleja valimine on need märksõnad, mille järgi ma see kuu toiduga seonduvaid otsuseid teen ja ma loodan, et mulle jäävad need (uued) head harjumused kenasti külge. Panen aga täie rauaga edasi ja soovin kõikidele kaasvõitlejatele(kaassäästjatele) jõudu! Ja uued säästjad – lisanippe leate Kogumispäevikust.
Tsau!
*Postitus sündis koostöös Kogumispäevikuga.
