Loodussäästlikkus tuli minu juurde varem, kui rahasäästlikkus ja tegelikult ega ma ka täna kõige rangema pilguga jälgi, kui palju miski maksab (kui see just toit ei ole). Ma küll võrdlen erinevaid loodussõbralikke tooteid omavahel, aga mitte tehistoodetega* ning loodussäästlikum toode või teenus ei tähenda alati seda, et sa ka raha säästad, isegi vastupidi, see võib vabalt kallimaks variandiks osutuda. 

Mõni inimene võib isegi vaielda, et see kallim variant ei olegi tegelikult kallis, vaid täiesti õiglase hinnaga. Mitmed ökotooted, näiteks mahetoit, on tihtilugu väikeettevõtjate toodang, mis tähendab seda, et selleks, et ära elada, tuleb ka natukene rohkem raha küsida. Väiksemad mahud tähendavad kallimat tootmist ja transporti. Ent samas, tihti tuleb odavam hind millegi arvelt, näiteks tervise või keskkonna. Seega oleneb, mis künka otsast sa seda asja vaatad. 

Minu rahaline kokkuhoid tuleb suuresti sellest, et ma ei tee emotsioonioste ja suuremas osas toon koju vaid seda, mida päriselt vaja on. Või siis ostan ma “vanu asju" ehk käin teise ringi poodides, kust enamik ajast sa saad palju odavamalt läbi, kui mõnes ostukeskuse poes. Või teen ise. Pidades kõike eelnevat silmas, vaatasin ma enda kodu läbi, et leida just need asjad, mis on nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralikud ning jagan neid täna sinuga. 

* Kui ma osalesin TLÜ OTT seminaril, siis Emil Rutiku ütles midagi, mis mind siiani vahel kummitab. Miks me kutsume ökotooteid ökotoodeteks või lisame ette muu eesliite, nagu loodussõbralikkus vms? Need peaksid just need tavalised tooted olema, millele me mingit eesliidet ei pane, kõik muu pritsitud või tehislik toodang – sellel peaks eesliide olema.

• Mikrokiust rätik või mis veelgi parem – vanast rätikust valmistatud puhastuskaltsud

Kusjuures Lauri oli see, kes mulle rääkima hakkas, et majapidamispaberi kasutamine on täiesti arulage, et tema kodus, kui ta väike oli, puhastati pindu alati mõne rätiga. Ja nii on ka täna meie kodus. Meil on 2 mikrokiust rätikut, millega köögi ja eluruumide pindu puhastame, ent meil on ka vanast käterätist lõigatud närtsud, millega saab kas põrandaid või vannituba pesta. Loputad aga vajadusel kraani alt läbi ja see on puhas. Mõni vahe viskad masinasse ja seda paberrätikut ei lähegi enam vaja. Kui aga majapidamispaber on teie kodus nii kõrgel pjedestaalil, et selleta ei saa, siis suunan sind seda ostma ehituspoodi, kust saad suure kauakestva rulli plastikpakendita osta.

• Söögisooda ja sidrunhape

Sellest sain ma üpris ruttu aru, et koju 15 erineva puhastusvahendi kokku kuhjamine on täiesti mõttetu. See on asjatu materjali ja raha kulu. Täna on mul kodus veel vanemast ajast ostetud puhastusvahendid, mis ootavad oma otsa, aga üldjuhul ei näe ma põhjust, miks kodus peaks olema rohkem asju, kui vahend üldpuhastuseks, vahend klaaspindadele, vahend vannitoale ja siis pesuvahend riietele ja nõudele. Kõike seda olen ma seni ostnud mõnest Biomarketist või Bio4You poest lahtiselt enda taarasse.

(27.04 täiendus: Oluline on meeles pidada, et sooda ei sobi igale pinnale. Sooda võib kahjustada nt õlivärviga kaetud pindu, töötlemata puitu(ka nt lõikelaud), kristallesemeid, alumiiniumnõusid, maalitud keraamikat, ka nt teflonpanne)

Hiljuti aga tutvusin ma sooda ja sidrunhappega(mõlemat saab osta plastivabalt nt zerowaste.ee poes). Kui me räägime soodast, siis sooda on täiesti universaalne puhastusvahend, mis põhimõtteliselt kõige vastu peaks saama. Kõrbenud jääke või rasva saad pannilt eemaldada sooda ja vee lahusega. Sooda eemaldab ka halva lõhna, seega pista sooda sokki või tassi ja seejärel oma külmkappi või haisva tossu sisse, või raputa seda lihtsalt prügikasti põhja. Soodaga hõõrudes saad ka wc poti või veepritsmetega seina puhtaks. Ja palju muud, mida ma veel katsetada ei ole jõudnud. Sidrunhape aga on peamine abimees katlakivi eemaldamisel. Kuna äädikal on pigem ikka ebameeldiv lõhn, siis näiteks veekeetjat eelistan ma sidrunhappega pesta.

Katlakivi eemaldamiseks lisa 1 liitrile veele 3sl sidrunhapet ja pane kann tööle. Kui vesi on keema hakanud, lülita keetja välja ja lase seista 1h. Seejärel vala kann tühjaks ja keeda 2x puhta veega läbi.

Kui sa tahad omale koju teha ise puhastusvahendit, siis sega kokku 500ml vett, 1 tl sidrunhapet, 1 sl äädikat ja 2 sl soodat ja vala segu pihustiga pudelisse. Kusjuures selle jaoks ei ole eraldi vaja osta pihustiga pudelit, äkki leiad mõne oma kraanikausi alt?

(27.04 täiendus: Erinevates kanalites uuriti minult, kas selle puhastusvahendi kasutamise järel tuleks pind ka puhta märja lapiga üle käia. Kui ma kasutan seda nt. köögipindadel, siis jah, ma loputan lapi läbi ja käin niiske lapiga veelkord üle. Kui ma kasutan vahendit vannitoas, siis mitte. Kuigi olen sellesarnast retsepti mitmes allikas näinud, ei ole kuskilt lugenud, kuidas tegelikult toimima peaks. Kas ehk oskad sina öelda?)

• Raseerija

Traditsiooniline vahetatava žiletiteraga raseerija. See on minu üks lemmikumaid oste ja alati esimene asi, mida mainin, kui teemaks on nullkulu eluviis. Mulle meeldib selle raseerija raskus ja kui sulle meeldivad ilusad asjad, nagu mullegi, siis usu mind, see raseerija on kordades ilusam element sinu vannitoas, kui see plastikust variant, mida sa vaid mõnda aega kasutad, et siis jälle uus osta. Kiiresti tasub see end ära ja on rahakotile lõpuks palju soodsam. 

Leiad need ja muu vajaliku lisavarustuse nt:

https://zerowaste.ee/tootekategooria/raseerimine/

https://www.kuninghabe.ee/et/c/klassikalised-raseerijad-2

• Isetehtud pildid jms

Enamus raamitud pildid meie kodus on minu enda joonistatud ja maalitud. Vana tapeet, paar värvi ja vanem meigipintsel ning sa võid saavutada väga odavalt tulemuse, mille eest poes palju raha välja pead käima. Mina otsin enamasti Pinterest’ist inspiratsiooni ja siis asun tegutsema. Kõik pildiraamid on mul ostetud aga erinevatest teise ringi poodidest. Joonistamine on nii hea meditatiivne tegevus. Annad peikale mängukonsooli puldi pihku, paned endale kõrvaklapid hea muusikaga pähe ja asud tegutsema. Aga pea meeles, kuhugi ei ole kiiret. Naudi seda rahu, mida joonistamine sulle pakub. 

Ise saab muidugi palju ära teha. Hiljuti meisterdasin ma näiteks vahvlitopsist ja nöörist pannilabidatele jms uue topsi. Kusjuures pannilabidad on Lauri ise metsas telkimas käies puupakust voolinud. Lauri ehitas rõdule taimelava ja ehitab varsti ka puidujääkidest kastid, kuhu oma taimebeebid ümber istutada saan (kusjuures taimebeebid kasvavad hetkel La Muu jäätise karpides). Juba taimede ise kasvatamine on igati säästlik. Õmble vanast padjapüürist juurviljakotikesed või vanast särgist lemmikloomale mänguasi. Kui sa oled leidlik, saab igasugu asju teha.

• Veepudel ja termos

Minu jaoks täna juba nii loomulikud asjad minu elus, et mul ei tulnud algul pähegi neid kirja panna. Aga ise oma veepudeli täitmine on ikka palju soodsam variant ning kusjuures paljud kohvikud (varem, kui neis veel käia sai) pakkusid kaasaostetud kohvile soodustust, kui oma enda termosega tulid. Ja jällegi on need sellised stiilielemendid. Kõvasti ilusam, kui see ühekordne plastpudel või sinine kohvitops. 

Minul on hetkel 24Bottles veepudel ja eestimaine SipIt termos, mille ma aga kunagi, kui see katki peaks minema, niisamuti 24Bottles termose vastu plaanin vahetada. 

• Korduskasutatavad meigieemalduspadjad ja alternatiiv vatitikkudele

Kuna ma kumbagi väga tihti ei kasuta, siis läheb natukene rohkem aega, et nad end rahaliselt ära tasuksid, aga keskkonnahoid ongi selles osas olulisem punkt. Mul on meigieemalduspadjad, mida kasutan kas siis meigi eemaldamiseks või näiteks tooniku nahale peale kandmiseks, pesen kraanivee all läbi ja asetan järgmiseks korraks kuivama. Mulle tundub, et need on tehtud vanast froteerätikust, seega väga lihtne ja odav(isegi 0€) võiks olla nende ise valmistamine. Mina küll ostsin need Õpilasfirma Idüll tüdrukutelt, aga tulevikus plaanin samuti ise teha. Teine seesugune alternatiiv on LastSwab kõrvapuhastaja. Siiamaani harjumatu osa minu hügieenist, sest see ei ima ju vatitikule omaselt vett endasse, aga puhastab kõrva sellegipoolest.

• Menstruaalanum

Lauri kardab nii seda sõna kui ka eset ennast, kui katku. Palun, lõpetame menstruaalvahendite häbenemise, need on nii normaalne osa elust. Ese, mis peaks iga naise kosmeetikakotis olema. Või vannitoas. Sa saad mõttest aru. Ma ei hakka pikemalt siin peatuma, ent ma ütlen, et minu elu muutus peale menstruaalanuma kasutuselevõttu ja oh sa, kui palju raha ja keskkonda ma seejuures kokku hoian!

Seda nimekirja koostades sain ma selgesti aru sellest, et kõige lihtsam viis samal ajal nii keskkonda hoida kui ka raha säästa, on loobuda ühekordsetest tarvikutest ja asendada need korduskasutatavate alternatiividega. Teine viis on asju ise teha(toidu puhul – kasvatada) või teise ringi poest osta. Kindlasti oleks ülevalolevasse nimekirja veel asju lisada, seega anna mulle julgelt märku, kui sinu kodus on veel midagi, mis on nii keskkonna- kui ka rahasõbralik. Maru äge, kui sul sellest nimekirjast midagi juba olemas on ja pai sulle, kui hakkasid mõtlema, kas saad oma enda kodus mingisuguseid muutusi teha.

Hetkel on Kogumispäeviku FB grupis veel käimas kodukuu. Kui sul on küsimusi või lihtsalt huvi, kuidas kodukuludelt raha kokku hoida, mine viska pilk gruppi.

Aga muidu, ole ikka tubli edasi ja pea vastu. Päikest!

*Postitus sündis koostöös Kogumispäevikuga.